|
| 
|
Ajalugu
Võhma kooli asutamisajaks peetakse aastat 1855. Arhiivimaterjalidega hästi tuttavolija võib loomulikult sellele vastu vaielda ja väita, et on ka varasemaid andmeid kooli kohta, kuid senini on sellised väited ametlikult kinnitamata.
Kroonikaraamatusse on kirjutatud, et esimene Võhma koolimaja oli Tõnu ja Naela vahelisel maa-alal, praeguse teemeistri hoonete kohal.
1874 ehitati Võhmasse uus koolimaja kooli jaoks eraldatud krundile Üleallikal.
1887 alustas Võhma Algkool tööd kõrtsimajas Tallinna ja Tartu tänava nurgal.
1937 ehitati uus koolimaja taas Üleallikale, kuid uus kool sai ainult kaks klassiruumi, sest Võhmas oli 60-70 õpilast ja neid oli seni õpetatud kahes liitklassis. 1944/45 õ.-a. saab kool juurde 5. klassi ja alles 1950. aasta kevadel lõpetab Võhma kooli ajaloos esimest korda 7. klass.
1960. aasta sügisest sai kool kaheksaklassiliseks, aga pidi ikka mahtuma kahe klassiruumiga koolimajja.
Töötati kahes vahetuses. Ruumipuuduse leevendamiseks ehitati kooli keldrisse tööõpetuse ruum ja riietehoid. Huvitav on lugeda ka kooli inspekteerinute ettepanekuid töö parandamiseks: rajada kooli alaline elavnurk ja alaline uute raamatute näitus. (Sellises ruumipuuduses!)
Vaatamata kitsastele tingimustele ja kahele vahetusele töötas koolis 60.-70. aastatel igal aastal kümmekond erineva nimetusega ringi, nii rajooni kui vabariigi ulatuses jõuti paremate hulka isetegevusfestivalidel, matkamises, võrk-ja väravpallis, pioneeritubade ülevaatustel, pioneeride kokkutulekutel, kooli seinalehtede ülevaatustel, liiklusalase agitatsiooni konkurssidel, looduskaitse viktoriinidel, tuletõrjevõistlustel.
Võimlejad jõudsid televisiooni, lauljad, puhkpilliorkester ja tantsijad laulupidudele. Korjati ravimtaimi, abistati ümberkaudseid kolhoose kevad- ja sügistöödel, telliti ajalehti tunnustust väärivalt, edukad oldi ka aineolümpiaadidel: keemias, bioloogias, matemaatikas, kunstilises kasvatuses, ajaloos.
Pidevalt seati Võhma 8-kl. Kool eeskujuks looduskaitsealases töös, sageli olid koolis kehalise kasvatuse praktikandid.
Kollektiiv oli teotahteline ja täitis tööülesandeid kohusetruult.
Uus etapp Võhma Kooli ajaloos algas 1975. aastal, kui valmis uus koolihoone Veski tänaval. Senise kahe klassiruumi asemel oli neid korraga kaheksa, lisaks avar võimla, söökla, eraldi ruumid poiste ja tüdrukute tööõpetuseks.
8-klassilisest koolist sai keskkool ja õige varsti oli 200 lapse asemel koolis 400 õpilast ning ruumipuudus hakkas jälle kasvama, kuna oli vaja 23 komplekti mahutada kaheksasse klassiruumi.
Aastatel 1979-83 ehitati kõikidesse klassiruumidesse kapid, et minna üle kabinetsüsteemile.
1983-85 rajati staadion ja tehti mägi mullast, mis tuli lihakombinaadi töötajaile ehitatud majade vundamendi süvendeist.
1989 sai kool juurdeehitise, kus lisaks klassiruumidele on avar raamatukogu, keelte-, keemia-, füüsika-, matemaatika-, arvuti-, poiste ja tütarlaste tööõpetuse-, lilleseade-, muusika- ja ajalookabinet, jõusaal, aula, talveaed.
1992 hakati otsima lahendusi, kuidas konkurentsiühiskonnas ellu jääda. Tuli kindlustada naaberkoolidest sisuline üleolek nii õppekasvatustöö tulemuslikkuse kui laste vaba aja veetmise võimaluste osas, leida omanäolisus.
Võhma linna, kooli ja ümbruskonna valdade sõprussidemed olid loonud head võimalused õppida tundma Soome, Rootsi ja Taani õppetöö korraldust ning vahetada nii õpetajaid kui õpilasi.
1993.a aprillis osales Võhma Keskkooli õppealajuhataja Aime Nipper "ESKO Koolitus" kursustel, mida viisid läbi Soome Vabariigi Ressu ja Simonkyla gümnaasiumide direktorid E. Penttila ja R. Väyrinen.
Meile hakkas meeldima Soome kooli õppeaasta periodiseerimine nii oma eesmärkide kui ka töökorralduse poolest.
1993/94 õ.-a alustas X klass tsükli- ehk perioodõppe süsteemis. Üleminek nõudis õpetajatelt ja õpilastelt harjumuspärase tööstiili muutmist, uut suhtumist ja pingutust. Seepärast üleminek uuele süsteemile ainult ühes klassis õigustas end. Oli aega harjuda.
Uus oli ka see, et kadusid paralleelklassid ja õppetöö hakkas toimuma teadmiste ja võimete järgi rühmades, mis osutus soodustavaks teguriks nii õpetamisel kui ka õppimisel.
Kui tavaliselt määrab valikained kool, siis alates tsükliõppe sisseviimisest hakkasid kõiki valikaineid valima õpilased ise. See arendas õpilastes otsustusvõimet, oskust hinnata oma võimeid ja vastutustunnet.
Võhma Linnavalitsus soostus kooli eelarvesse andma palga muusikakooli õpetajaile 73 t, spordikooli treenereile 88 t ja huviringide tasustamiseks 21 t nädalas.
Kooli areng vallandus kui paisu tagant. Kõik õpetajad tundsid vajadust õppida ja end täiendada. Aastase töö järel oli selge, et tsükliõpe nõuab meie poolt kõrvale heidetud kabinetsüsteemile tagasiminekut.
Tekkis terav vajadus rahaliste ressursside järele. Kuna kõige suuremaid kulutusi nõudis koolimaja kütmine, siis paigaldasime soojamõõtjad ja soojakulu langes 2,7 korda.
Nüüd muutus aktuaalseks koolimaja soojustamine. 1993.a aprillis võttis kool tööle töödejuhataja ehituse alal, kes komplekteeris ehitusbrigaadi ja kavandas ehitustööd vastavalt tellitud projektile.
Nii said 1993.a suvel välja vahetatud kõik 1975.a ehitatud koolimaja nn lintaknad 3-kordse klaasiga soome tüüpi akende vastu.
1994 soojustati välisseinad, kattes paneelid väljastpoolt klaasvilla ja Luja-plaadiga.
Ehitasime uue koolimaja välistrepi-laululava. Lasime paigaldada uued soojamõõtjad, sest esialgu muretsetud odavad vene päritolu soojamõõtjad ei olnud töökindlad.
Alates 1995.a võttis Võhma Linnavalitsus ehitustegevuse enda korraldada.
|
|
Meie kool toetab õpilasi karjääri kujundamisel.
Osaleme SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse programmis „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“. Programmi rahastatakse EL struktuurifondidest.
|
|
|
